Vaatame ajalukku

jaanuar 15, 2012 at 23:29 (Uncategorized)

Ei, üldse mitte kaugele. Esiteks ei ulatugi mu enese mälu balletikooliga seoses kaugemale kui 2003. aasta algusesse – alles siis tulin ma balletikooli, täpsemalt, viimaseks pooleks aastaks Malle juurde balletistuudiosse, et sealt edasi esimesse balletiklassi minna.
Nojah, aga tookord polnud me perel parasjagu enam ega ka veel fotoaparaati. Fotograafist head sõpra polnud veel ka. Seepärast ongi esimesed pildid meie balletikoolist (mida täiesti teadlikult n.ö koolifotoajaloo jaoks tegema-koguma hakkasime) meil pärit alles 2005. aastast.
Mõnel neist piltidest on lapsed, keda meie koolis enam ammu pole. Teistel, oo imet, on need, kes on nüüdseks kuus või seitse aastat vanemad ja… ma ei teagi, ehk tunnete mõne ära? 😉
Mõnel pildil on aga tookordsed õpilased, kellest nüüdseks on saanud professionaalsed tantsijad.
Niisiis, aastad 2005-2006. Vahetunnis, treeningsaalis ja laval. 🙂
Piltide autorid: Margus Taal, minu ema Anneli ja mina.

Emaga vahetunnis. Ole sa või koolilaps, ema või isa, kes sind alati ootab ja su pingutustele kaasa aitab, teeb balletiõpingud palju tulemusrikkamaks.

Emaga vahetunnis. Ole sa või koolilaps, ema või isa, kes sind alati ootab ja su pingutustele kaasa aitab, teeb balletiõpingud palju tulemusrikkamaks.

Stuudiolapsed 2005. aasta kevadel laval.

Stuudiolapsed 2005. aasta kevadel laval.


Kas meie Sonja leiad üles? (;

Kas meie Sonja leiad üles? (;


Koreograaf Tõnule meeldisid tol aastal inglid.

Koreograaf Tõnule meeldisid tol aastal inglid.

Mõned inglid olid teistsugused.

Mõned inglid olid teistsugused.


Ja need on Malle inglid - stuudiost. (;

Ja need on Malle inglid - stuudiost. (;


Vahetunnis 2005. aasta novembris. Et peaks hoopis soojendust tegema, mitte lolli mängima, jah? Teie, ma loodan, teete ju vahetunnis soojendust?

Vahetunnis 2005. aasta novembris. Et peaks hoopis soojendust tegema, mitte lolli mängima, jah? Teie, ma loodan, teete ju vahetunnis soojendust?

Jõuluetendusel aastal 2005, tantsunumber "Tuulekell". Täiskasvanud väitsid pärast, et see olla armas olnud ja meid palju arendanud.  Meil oli aga enne esinemist kõige suuremaks traagikaks see, et seelikuvärvi ei saanud ise valida. Näiteks mina pidin esinema roosas - te ju ikka saate aru, kui kohutav see oli?

Jõuluetendusel aastal 2005, tantsunumber "Tuulekell". Täiskasvanud väitsid pärast, et see olla armas olnud ja meid palju arendanud. Meil oli aga enne esinemist kõige suuremaks traagikaks see, et seelikuvärvi ei saanud ise valida. Näiteks mina pidin esinema roosas - te ju ikka saate aru, kui kohutav see oli?


Täiesti ballett, kas pole? Aljona on nüüdseks teatris ja mul on tohutult kahju, et teised, keda sel pildil näeme, ühel või teisel põhjusel seal ei ole...

Täiesti ballett, kas pole? Aljona on nüüdseks teatris ja mul on tohutult kahju, et teised, keda sel pildil näeme, ühel või teisel põhjusel seal ei ole...


Kevad 2006. Enne tundi treeningsaalis.

Kevad 2006. Enne tundi treeningsaalis.

Paula jõulupeol 2005.

Paula jõulupeol 2005.


Meie esimene tõsisem moderntantsunumber kevadel 2005. Kui ma õigesti mäletan, siis olime seal kusagil kõrbes ja hakkasime nälga ning janusse surema. Aljoša ja Olegi ülesanne oli meid pärast lavalt ära vedada.

Meie esimene tõsisem moderntantsunumber kevadel 2005. Kui ma õigesti mäletan, siis olime seal kusagil kõrbes ja hakkasime nälga ning janusse surema. Aljoša ja Olegi ülesanne oli meid pärast lavalt ära vedada.


Birgit tantsib "Hiina nukku" - aastal 2005. Kui ma õigesti aru sain, oli selle tantsu tõesti ilus kostüüm vist koguni Birgiti ema õmmeldud. Tänavu õpib sama tantsu III B astme Liisa.

Birgit tantsib "Hiina nukku" - aastal 2005. Kui ma õigesti aru sain, oli selle tantsu tõesti ilus kostüüm vist koguni Birgiti ema õmmeldud. Tänavu õpib sama tantsu III B astme Liisa.

Veronika ja varvaskingad.

Veronika ja varvaskingad.


Siis, kui ma olin päikene. Sel ainsal aastal, mil meil õpetaja Galinaga ometi teineteist rõõmustada õnnestus.

Siis, kui ma olin päikene. Sel ainsal aastal, mil meil õpetaja Galinaga ometi teineteist rõõmustada õnnestus.


Hei, tüdrukud, sõdurpoisid on külas! Mida me neile tantsime, kuidas käitume, et nad oskaksid märgata, kui kaunid me kõik oleme...? Tõsi küll, kui ma õigesti mäletan, siis õpetaja Svetlana arvates me ei saanudki seda numbrit piisavalt hästi selgeks.

Hei, tüdrukud, sõdurpoisid on külas! Mida me neile tantsime, kuidas käitume, et nad oskaksid märgata, kui kaunid me kõik oleme...? Tõsi küll, kui ma õigesti mäletan, siis õpetaja Svetlana arvates me ei saanudki seda numbrit piisavalt hästi selgeks.

Püsiviide Lisa kommentaar

Näoilmetest

jaanuar 14, 2012 at 23:07 (Uncategorized)

Üks, millest Tõnu ja Svetlana meile algusest saati rääkinud on, on see, kuidas jätta endast laval loomulik mulje. Kumbki on teinud seda omal moel – Svetlana rõhutab, et me tunnetaksime seda, mida tantsime, saaksime aru, mida niiviisi tantsides mõelda või igatseda võib. Tõnu seevastu räägib, et kõige tähtsam on naeratus – isegi treeningtunnis. Sealjuures ei tohi lavanaeratuse puhul huuled koos olla, kinnitab ta, naeratada tuleb nii, et ka hambaid on näha.
Kui hakkan mõtlema, kuidas ma ise oma rollidega toime tulnud olen, siis Inetu Pardipoja puhul neli aastat tagasi vist järgisin eeskätt Sveta soovitust, mis tähendab, et ega ma õigupoolest teadnudki, millise ilmega millalgi olin – ma lihtsalt elasin seda rolli.

Mõnikord pole kõige raskem mitte naeratamine, vaid naeratamata jätmine. Kuidas teha hirmunud nägu, kui naer peale tükib?

Mõnikord pole kõige raskem mitte naeratamine, vaid naeratamata jätmine. Kuidas teha hirmunud nägu, kui naer peale tükib?

Hiljem on olnud raskem, sest uusi liikumiselemente on nii palju juurde tulnud, et ma pole alati sellele, keda ma tantsin, päriselt mõelda suutnudki. Suurem osa jõudu on kulunud sellele, et mõelda, kuidas liikuda õigesti ja milliseid lihaseid kasutada. Niisugusel puhul võib aga isegi avatud huultega naeratus hoopis võltsina tunduda.
Selle kohta, kuidas valitseda laval oma näoilmet nii, et see võlts ei tunduks, leidsin mõned lisanõuanded Houstonist pärit Nichelle’i blogist.
Oluline on lõdvestada alalõug, sel juhul ei ole ei naeratus ega ükski teine ilme, mida oma rollis vajad, enam ei võlts ega pingutatud. Kulmud tuleks veidi üles tõsta nagu siis, kui vestled silmsides olles kellegagi, keda tõesti mõista soovid ja kes sindki mõistab. Aga loomulikult mitte liiga palju, sest siis näed välja hoopis nagu ehmunud kloun…
Pea meeles, et kõige tähtsam ei ole mitte suu, vaid silmad – vaata, näe ja lase maailmal läbi silmade sinusse tulla.

Püsiviide Lisa kommentaar

Mida teha päris pisikeste balletitantsijatega?

jaanuar 12, 2012 at 23:52 (Uncategorized)

Las nad näitavad teistele, mida oskavad! Margus Taali fotoAegajalt tuleb ette, et vanemad õpilased peavad kontserdi või lavastuse eel või paari numbri vaheajal hoolitsema selle eest, et päris pisikesed balletilapsed lava taga lärmi ei teeks ega oma nina valel ajal lavakardinate vahelt välja ei pistaks. Leidsin internetist mõned soovitused, mida pisikestega ette võtta – kuna see töö seisab teil ilmselt kõigil ees, soovitan lugeda. (:

 1. Hoia neid nende endi riietusruumis või muus neile pikemaks ootamiseks mõeldud kohas, kus nad teisi ei sega, liikumas, kuid mitte nii palju, et nad ülemeelikuks läheksid.

Liikumata ei suuda nad nii noores eas nagunii olla, seetõttu on vaja proovida neid lõbustada nii, et “hundid oleksid söönud ja lambad terved”. Võib näiteks proovida lasta igaühel neist teistele mõne ilusa aeglasemat sorti lühikese tantsu esitada.

2. Proovi jätta endast võimalikult huvitav mulje.

Kui lastele peaks silma jääma ükskõik mis, mis on sinust huvitavam, suunavad nad oma tähelepanu sellele ja sinu püüded neid enda poole tagasi võita võivad jääda viljatuks. Seetõttu on oluline, et kogu aja oleksid just sina nende huviorbiidis. Kui vaja, tee kas või tobedaid hääli, mis neid naerma ajaksid (mitte küll liiga palju, siis lähevad nad jällegi ülemeelikuks…), või proovi just väga tasakesi rääkida, nii et nad peavad vaiksed olema, et sind kuulda oleks.

3. Ole neile eeskujuks. 

Kui sina pole just kõige vaiksem, leiavad ka nemad, et on sobilik ringi kareldes ja karjudes aega veeta. Sa võid nende jaoks niiviisi küll ilmatuma põnev tunduda, kuid lõpuks on lisaks pisikestele mürgeldistele lava taga veel ka üks vanema klassi mürgeldis… ja mis sa arvad, millise mulje sa siis õpetajatele jätad?

4. Kutsu endale appi laps, kes eriti ülemeelikult käitub. 

Kui teiste hulgas on laps, kellel energiat eriti üleliia tundub olevat, võid sa temalt paluda, et ta aitaks sul midagi teha – näiteks tooks mõne esinemiseks olulise eseme või aitaks sul teisi lapsi rahulikumaks saada.

5. Anna neile alati positiivset tagasisidet.

Kui nad on juba mõnda aega suutnud üpris vaiksed olla, võid neid kiita, et nad nii tublid on. Nagu päris balletitantsijad! Teinekord kiida neid tubli olemise eest juba enne, kui nad sellega hakkama on saanud – võib juhtuda, et see aitab kui võlusõna.

6. Piira negatiivset tagasisidet.

Kui laps kuuleb enda nime mitu korda järjest ja ainult negatiivsel viisil, võib ta lõpuks lõpetada sellele reageerimise. Negatiivseid väljendeid (nagu näiteks “Ei”, “Lõpeta” ja “Ära tee”) tuleks kasutada võimalikult vähe – ainult siis, kui on oht, et laps võib viga saada, kui ta seda tegevust jätkab. Parem katsu ta tähelepanu kavalalt mõnele teisele tegevusele juhtida…

7. Kõige leidlikum pisikestega toimetulemise osas on meie stuudioõpetaja Mall Noormets, jälgi teda ja saad kohe palju targemaks 😉

Usun, et paljud meist mäletavad, kuidas ta suutis kord kogu stuudiot lava taga hiirvaikseina hoida (selgituseks – hiired ei ole kunagi surmvaiksed, natuke nad ikka kolistavad ka), tehes neist kõigist järjest fotoaparaadiga imearmsaid portreepilte. Mall on fantastiline…

Püsiviide 1 kommentaar

Meie Ann

jaanuar 8, 2012 at 19:33 (Uncategorized)

Mõtlesin, et täna võiks rääkida meie kooli administraator Annist. Meie (III astme õpilaste) mäletamist mööda on Ann olnud meie koolis alati, võib-olla isegi nii kaua, kui kool olemas on olnud.

Ann on see, kes kõiki tulijaid, nii lapsi kui lapsevanemaid esimesena vastu võtab. Tema hoolitseb selle eest, et tunniplaanid oleksid kõigile lastele saadetud, ja selle eest, et lapsed neid järgiksid.

Kui on pühad, tegeleb Ann kooli kaunistamisega. Ja ta naeratab alati, nii et isegi siis, kui ülejäänud kool on sünges või närvilises olekus (näiteks peagi tuleva esinemise puhul) oskab tema inimesi pisut rõõmsamaks teha. 😉

Pildil on Ann Jääkaru kehastava Ksenjaga kooli kõige nooremaid 1. septembri aktusel tervitamas.

Püsiviide Lisa kommentaar

Kui laps tahab tantsust loobuda

jaanuar 7, 2012 at 22:59 (Uncategorized)

On tavaline, et nooremates balletiklassides on rohkem õpilasi kui vanemates. Ühel või teisel põhjusel lähevad ära isegi need, kellele ballett esialgu väga oluline on olnud.

Mõnikord on äraminemise põhjus selles, et ilma lapsevanema toetuseta on raske nii palju pingutamist nõudval alal jätkata. Teinekord on vanemad aga väga toetavad, kuid laps soovib ikkagi lõpetada.

Mujal maailmas saab muretsev ema või isa nõu küsida tantsupsühholoogilt. Lugesin aadressilt http://danceadvantage.net/2011/07/23/quitting-dance/ intervjuud Ottawast pärit tantsupsühholoog Chantale Lussier-Ley’ga ja mulle kui balletti õppivale lapsele tundus see vägagi arukas, seepärast kirjutan sellest oma kaasõpilaste vanemate jaoks ka siia blogisse 😉

Chantale Lussier-LeyChantale Lussier-Ley: Oluline on püüda teada saada, miks laps enam trenniga rahul ei ole. Kas tal on tekkinud mingi probleem? Ehk nõutakse temalt tunnis rohkemat, kui ta oma eelduste poolest suudab? Või on ta mingil põhjusel mõne õpetajaga vastuollu läinud? Või sooviks laps käia hoopis mõne teise tantsustiili trennis?

Põhjuseks võib olla ka see, kui lapse päev on n.ö üle planeeritud, ta on nädalapingest kõige enam väsinud just sel päeval või kellaajal, kui on balletitrenn. Samuti võib põhjuseks olla see, kui lapse suhted klassikaaslastega pole head, kui ta tunneb näiteks, et on klassis justkui ainus, kellel iialgi midagi ei õnnestu.

Lapselt tuleks küsida, mis muutunud on, et ta enam tantsida ei taha, ja mis ta arvab, mida vanemad saaksid teha, et ta jälle tantsida sooviks. Võiks arutleda selle üle, kas mõistlikum oleks püüda üheskoos tekkinud probleemist üle saada või on see tõepoolest nii raske, et tantsimine tuleks lõpetada.

Kui lapsel on raske õpetajaga läbi saada, võiks paluda võimalust probleemi lahendamise vestluseks kolmekesi: lapsevanem, õpetaja ja laps.

Lapsele võiks ka selgitada, et nagu sport, nii on ka tantsimine meeskonnatöö ja loobudes koolis käimisest enne vastutusrikast esinemist veab ta ka teisi alt.

Kui küsite lapse käest, millised on põhjused, mille pärast ta soovib tantsust loobuda, siis oleks parem esitada n.ö avatud küsimusi, mitte anda ette vastusevariante ega võimalust vastata üksnes ‘jah’ või ‘ei’.

Püsiviide Lisa kommentaar

Meie koolil on nüüd massaažiarst

jaanuar 5, 2012 at 23:01 (Uncategorized)

Meie balletikoolil on nüüd oma massaažiarst Olga Küla. Ütlen ‘arst’ seepärast, et enne massaažiga tegelema hakkamist töötas Olga aastaid lasteortopeedina.

Mina käisin Olga juures esimest korda 2009. aasta alguses – tookord hakkasid mul lihased nii tugevalt valutama, et segasid trenni tegemist. Suurem osa asjatundjaid, kelle poole pöördusime, kippusid rääkima teada-tuntud juttu, et ju tuleb valu sellest, et ma lihtsalt kasvan. Oli see nüüd kasvamisest või millestki muust, aga  igal juhul polnud korralikult trenni teha niimoodi võimalik.

Seejärel leidsimegi kiropraktikust masseerija Olga, kes üsna kiirelt sai aru, et minu valude põhjuseks on laiaulatuslik lihasepõletik. Käisin tema juures peaaegu iga päev ning lõpuks sain end uuesti korda.

Hiljem, 2011. aasta kevade paiku tekkisid mul aga seljavalud, mille tõttu ma ei saanud end treeningtunnis enam piisavalt taha kallutada. Hakkasin kord nädalas uuesti Olga juures käima ja paari kuuga sai asi korda.

Olgal on massaažikabinet sisse seatud tema oma kodus, sinna saab sõita trammiga 2 või 4. Enne tuleb aeg kokku leppida telefonil 58 118 253, helistada võib hommikul kella 9 kuni õhtul kella 20. Kui Olga ei peaks telefoni kohe vastu võtma, on tal tõenäoliselt parasjagu klient.

Kui Olgale helistada, siis tuleks öelda, et ollakse meie balletikoolist – meie õpilaste jaoks maksab üks massaažiseanss 13 eurot ja meie kooliga seotud täiskasvanute jaoks 22 eurot.

Püsiviide Lisa kommentaar

Anime ja ballett

jaanuar 1, 2012 at 23:16 (Uncategorized)

Balletti ja balletitantsijaid kujutatakse aegajalt nii dokumentaal- kui mängufilmides, aga samuti ka anima- ning animefilmides. Viimatimainitust tahaksingi täna põgusalt kõnelda.

Anime on animafilmi alaliik ehk Jaapanis tehtud või jaapani stiilis tehtud animafilm. Tuntuim anime, kus on kujutatud ka balletti, on “Princess Tutu”. Animetegelaste tantsuliigutused on võrdlemisi tõepärased.

On aga veel üks oluline animega seotud mõiste – AMV. Eesti animefännide foorumis baka.ee selgitatakse see lahti järgmiselt: AMV on lühend kolmest sõnast – anime, muusika ja video. Idee on lihtne – võta oma lemmikanime või paar, leia mõni sobiv muusikapala taustaks ja kleebi kokku põnev anime-muusikavideo.

Kui animes “Princess Tutu” on ballett tegelikult siiski vaid taustateemaks, siis selle põhjal tehtud paljudes AMV-des on ballett sageli peamine. Mulle on teistest rohkem meeldinud AMV-d “Princess Tutu – Once Upon a December” ja “Princess Tutu – Devil’s Dancefloor”.

 

Püsiviide Lisa kommentaar

Liiga vara varvaskingades

detsember 31, 2011 at 23:16 (Uncategorized)

Vaatasin emaga eile videoid Läti väikeste balletiõpilaste esinemisest. Nad on tublid, ehkki loomulikult mitte päris veatud, kuid kommentaarid osadel videotel olid umbes sellised, et jäi mulje, nagu nad oleksid täiesti kohutavad, stiilis “Minu vanaema oskab samamoodi tantsida” ning “Kui mina olin nende vanune, tantsin ma täpselt samamoodi”. Tüdrukud olid seal 9-10-aastased.

Mida ma ka ise mõtlesin, oli see, et need lapsed on liiga vara varvaskingades tantsima pandud. Nende jalad pole veel nii tugevad, et nad oskaksid varvastel sama täpselt tantsida, kui nad tõenäoliselt poolvarvastel suudaksid. Seal oli ka mõni esinemine, kus nad olid poolvarvastel, ja olukord oli tunduvalt parem. Nad olid enda vanuse kohta tõesti väga talendikad ning nende jalatõsted olid kõrged ja kindlad.

Mulle meeldib meie koolis see, et õpilastel ei lubata liiga vara varvaskingadel treenima ja veel vähem esinema hakata. Oodatakse tõepoolest selle hetkeni, kui lapse jalad on juba piisavalt tugevad. Samuti ei oodata meilt liiga vara keerulisi hüppeid ja kõrgeid jalatõsteid, eelistatakse kõigepealt kandade asetus ja varbasirutus korralikuks saada. Siis võib kindlam olla, et keerulisi elemente tehes sooritame me neid juba puhtalt.

Püsiviide Lisa kommentaar

Balletist siin ja välismaal

detsember 27, 2011 at 23:27 (Uncategorized)

Meie balletikoolis õppides saab muuhulgas üsna ruttu selgeks üks oluline asi – see, et oma tulevase töökoha nimel tuleb eeskätt igaühel endal ise pingutada. Välismaistesse balleti- ja tantsuteatritesse kandideerides tuleb loota esmajoones iseenda oskustele ja töövõimele. Et miks välismaale? Sest juba üsna alguses saab selgeks seegi,  et Eestisse ei saagi lõputu kogus balletitantsijaid mahtuda. Pealegi on päris kindlalt nii igast riigist kui teatrist siinomandatule lisaks palju uut õppida.

Fouetté vilistlasi on väljaspool Eestit tantsinud ja tantsimas mitmeid. Sagedamini klassikalise balleti alal, kuid mõnikord ka mujal. Lisan siia video Landesbühnen Sachseni etendusest “Carmen…”, selles teatris teeb ühena solistidest juba pikemat aega kaasa meie vilistlane Anna Paunok (varem Anna Skatškova).

Püsiviide Lisa kommentaar

Noor placementi õpetaja

detsember 25, 2011 at 23:18 (Uncategorized)

Kirjutan veel ühest meie õpetajast, Ksenia Chamovast. Ta tuli vaikselt, kuid muutus aina olulisemaks ja nüüd ei kujuta kooli enam ilma temata ettegi.

Kunagi andis meie balletikooli õpilastele  placementi ehk venitustundi Galina Grigorjevna Morgun. Teda mäletavad kõik meie senised õpilased ja on pisut kummaline mõelda, et nooremad polegi tema tunnis käinud.

Nüüd on placementi õpetaja Ksenia. Lisaks sellele õpetab ta veel osasid väikeste balletistuudioid nagu Galina Grigorjevnagi varem ja annab I B astmele klassikalist tantsu.

III astmega ehk meiega pole Ksenia eriti rahul, ütleb, et isegi tema I astme õpilased on meist palju paremad.

Ksenia ise on aastal 2010 lõpetanud Tallinna Toompea ehk riikliku balletikooli.

Püsiviide Lisa kommentaar

« Previous page · Next page »