Poisid balletikoolis

juuni 18, 2010 at 00:03 (Uncategorized)

Nägin hiljuti meie balletikoolis kahte väikest eesti balletistuudio poissi. Sellele, keda esimesena nägin, lugesin sõnad peale, et ta ära ei läheks, kuna balletikoolis on niigi harva poisse. Ning et see on jama, et tegu pole meheliku alaga, on ikka küll. Poiss vastas selle peale, et ta ei kavatsegi ära minna, kuna talle meeldib ballett. 🙂 Loodetavasti need soovid tulevikus ei muutu.

Enda varasemast balletikoolis olekust mäletan viit poissi, kellest üks lõpetas balletikooli ning teised läksid ära. Selle nimi, kes lõpetas, on Vlad (alloleval pildil). Ta tantsib nüüd Madridi Klassikalise Balleti Teatris.

Vlad Tsõpljak

Kaks poissi, kes kunagi minu klassis käisid, olid Aleksei (all vasakpoolsel pildil) ja Oleg (all parempoolsel pildil). Aleksei hakkas unistama korvpalluriks saamisest, aga Olegi vanemad panid ta Toompea Balletikooli, kuna nad vist ei teadnud, et meie koolis saab samuti keskkooli lõpuni õppida.

Aleksei

Oleg

Lisaks oli paar aastat tagasi balletistuudios poiss, kes võeti ära vahetult enne esimesse klassi minekut, lastes tal ainult natuke balletistuudios olla. Põhjuseks oli see, et ballett polnud ta ema ja vanaema arvates piisavalt mehelik ala, et seda ka koolipoisina õppida. Poisile endale meeldis ballett küll, aga vanaema arvates pidi õigest poisist hoopis jalgpallur saama.

Ott

Peaaegu oleksin unustanud! Pikka aega õppis meil ka Ott (vt pilti ülal), kes on meelde jäänud eeskätt pantomiimietendustest (näiteks Jäneseisana 😉 ).

Mõnikord oleks tore näha, kuidas need, kes usuvad, et ballett on kerge ja naiselik, kas või üheainsa tõsise klassikalise tantsu tunni läbi teeksid. Ma ei usu, et neil jätkuks selleks jõudu, osavusest rääkimata.

See, et balletitantsijad peavad saledad välja nägema, ei tähenda, et neil võiks vähe lihasjõudu olla – vastupidi!

Advertisements

Püsiviide Lisa kommentaar

Ja ongi esinemine möödas

juuni 7, 2010 at 03:46 (Uncategorized)

Meritähed omavahel. Eks ikka kulisside taga

Meritähed omavahel. Kulisside taga

Üleeile oli esinemine. Meie klass (II C) pidi olema Vene Draamateatris juba kell 9:40, teised mõnevõrra hiljem. Sinna jõudes pidime kohe kostüümid selga panema, erinevalt varasemate aastate etenduste lavaproovidest, kus kostüümid alles viimase, nimelt peaproovi jaoks selga pannakse.

Seejärel algas “Veealuse kuningriigi” kõige esimese numbri proov. Meil oli pisut raske pöördeid teha, kuna prožektorid tekitasid põrandale keerlevaid valgusringe, mis pea segi ajasid ning tekitasid tunde, nagu oleksime merehaiged. Täiesti teemaga sobiv, mis? 😛

Veealuse kuningriigi valitsejanna astub kohe lavale

Veealuse maailma valitsejanna astub lavale

Kui see proov läbi sai, läksime mõneks ajaks garderoobi. Algselt pidi garderoob jagatud olema väga suure hulga inimeste vahel, kuid õnneks oli seal lõpptulemusena vaid II C, mistõttu meil oli piisavalt ruumi.

Mõned tüdrukud mängisid malet, mõni vaatas telekat ja mõni lihtsalt puhkas.

Natuke rohkem kui tunni pärast oli aeg jälle lavale minna. Proovisime veel veidi “Veealust kuningriiki” ja läksime siis edasi “Loomade karnevali” juurde. Nii mõnedki tüdrukud panid esimese tantsu kostüümi selga ning seadsid ülejäänud esinemisriided juba kulisside taga laudade peale valmis, kuna kahe numbri vahel polnud etenduse ajal lootustki neid garderoobi vahetama jõuda.

Meie kiisudest õpetajad 😉 

vasakul Kass Kristi ja paremal Lõvi Viktoria

Kui lõpuks “Loomade karnevali” proov läbi sai, oli etenduseni jäänud vaid 45 minutit, selle ajaga tuli valmis teha grimm ja soeng.

Päris paljudel oli selleks ajaks kõht närvilisusest valutama hakanud, kuigi hommikul olid kõik olnud rahulikud.

Et juba lavale või? Ja kohe? Vasakul "Loomade karnevali" Linnuke, paremal Tüdruk

Et nüüd kohe lavale või?!?

Vasakul ehmunud Linnuke, paremal Tüdruk

Nii saal kui ka rõdu olid paksult rahvast täis. Pileteid tuldi küsima veel siiski, kui neist enam ainsatki järel polnud. Eks hilisemad tulijad olid arvanud, et lasteballetile saab veel viimastel etenduse-eelsetel päevadelgi pileteid osta, aga pärast meie balletikooli paari aasta tagust  “Inetu pardipoja” lavastust pole see enam ühegi meie etenduse eel võimalik olnud 🙂

“Loomade karnevaliga” esineme veel 8. juunil Vanalinna Päevadel ja 11. juunil Lillefestivalil. Mõlemal korral tavalistes sussides, kuna neil kahel laval oleks varvaskingades liialt kerge kukkuda.

“Veealuse kuningriigi” kohta ütles Tõnu Veiler, et sellegagi esineme järgmisel aastal veel, aga siis juba päris kindlasti veel viimistletumalt.

Püsiviide Lisa kommentaar