Kasutatakse mitmesugusest materjalist pehmendusi:
lambavillast,
sünteetilisest lambanahaimitatsioonist,
Ouch Pouch ehk riidega kaetud silikoonist,
silikoonist,
puuvillasest riidest,
tualettpaberist,
katkilõigatud sokkidest.

Ei ole ühtegi kindlalt parimat, tuleks leida lihtsalt see, mis sulle kõige mugavam on. Järgnevalt kirjutan neist pehmendustest, mille kohta tean, et neid kõige sagedamini kasutatakse.

Silikoonist pehmendused

Silikoonist pehmendused on need, mida tihti lapsed kõigepealt kasutama hakkavad, kui endale varvaskingad saavad. Alguses ongi need kõige paremad, kuna on piisavalt paksud, et kaitsta veel puandiga harjumata jalga villide tekkimise eest. Hiljem muutub miinuseks aga see, et paksuse pärast ei tunneta nendega enam nii hästi põrandat. Samuti on oht, et kui nendes higistama hakkad, siis tekivad su jalale hoopis kergemini villid kui teistest materjalist pehmenduste puhul.

Sünteetilisest lambanahaimitatsioonist pehmendused

Olen kuulnud inimesi neid kiitmas, kuid mulle endale need ei meeldi. Lambanahaimitatsioonist pehmendustes hakkavad jalad väga kergesti higistama ning villide eest nad mind väga kaitsta ei suutnud.

Ouch Pouch ehk riidega kaetud silikoonist pehmendused

Avastasin alles hiljuti, et neid inglise keeles nii kutsutakse. Ouch Pouch‘id on pealtnäha samasugused kui tavalised puuvillast pehmendused, kuid riidekihi all on silikoon. Minu jaoks on need seni mugavaimad olnud. Pole liialt paksud, aga suudavad jalga villide eest kaitsta.

1) Milline on sinu lemmikvärv?

a) Lilla
b) Punane
c) Sinine
d) Kuldne
e) Must
f) Roosa
g) Valge

2) Milline on sinu lemmikosa balletitunnis?

a) Saali keskel tehtav töö. Mulle meeldib kõik, mida seal teeme.
b) Piruetid.
c) Grand allegro, ma armastan hüpata!
d) Proovid.
e) Fouetté’d.
f) Varvaskingadel tehtavad harjutused.
g) Adagio ja teised jalatõsted.

3) Sinu sõbrad kirjeldaksid sind kui

a) Juhti, kedagi, keda nad alati usaldada saavad.
b) Kiusupunni.
c) Hooletut ja tuulepäist.
d) Diktaatorit.
e) Julget tantsijat, kes alati uusi asju proovib.
f) Süütut, lahket ja armsat, kes tahaks lihtsalt, et kõik hästi läbi saaksid.
g) Kartlikku ja tasast.

4) Milline allpool nimetatud asjadest on sinu jaoks kõige olulisem?

a) Rahu hoidmine.
b) Kirglikult elamine ja tegelemine millegi niisugusega, mis sind õnnelikuks teeb.
c) Tantsimine. See on ainus, mida sa teha tahad.
d) Selle saavutamine, mida soovid.
e) Huvitav elu ja pidevalt kogetavad uued olukorrad.
f) Tõelise armastuse leidmine.
g) Õnnelik olemine nõnda, nagu sa kunagi olid.

5) Sinu lemmiktegevus?

a) Mul pole kahjuks millegi muu jaoks peale balleti aega.
b) Esinemine.
c) Tantsimine… ainult tantsimine.
d) Selle saamine, mida mina tahan.
e) Šoppamine.
f) Lugemine.
g) Kirjutamine.

6) Sinu suurim viga?

a) Ükski viga pole väga suur, kuid ma ei kutsuks end ka täiuslikuks.
b) Ma olen liialt spontaanne ega mõtle asju läbi.
c) Selle tegemine, mida tahan, sõltumata sellest, kui halb see mulle olla võib.
d) Natuke liialt isekas olemine.
e) Ma tekitan tüli sõltumata sellest, kas seda tahan või mitte.
f) Mind on natuke liiga kerge vaidluses võita.
g) Ma olen tihti masenduses.

7) Sinu lemmikmuusikastiil?

a) Aeglane ja rahustav.
b) Vali ja tundeküllane.
c) Pehme ja meeldiv.
d) Sõltub sellest, millises tujus ma olen.
e) Ebatavaline.
f) Rahulik ja kerge, mille peale ma tantsima hakkan.
g) Aeglane ja kurb. Midagi, mis mind nutma ajab.

————————————————————————————————

Põhiliselt a-d:
Sa oled Sirelihaldjas “Uinuvast kaunitarist”!

Lojaalne, tugev ja alati positiivne, sulle meeldib aidata teisi inimesi ja sa oskad neile alati näidata elu ilusat poolt. Kuigi mõnikord läheb sul natuke aega, et veenda inimesi enesele järgnema, oled sa suuteline igas olukorras lahkelt kontrolli üle võtma. Inimesed hindavad sinus mitte ainult juhtimisoskust, vaid ka õrna ja lahket iseloomu.

—-

Põhiliselt b:
Sa oled Kitri “Don Quijote’st”!

Täis tuld ja kirge, tulvil elurõõmu. Sa eelistad, kui asju tehakse sinu moodi, ning sa naudid spontaanseid otsuseid. Elu on seiklus ja sa oled rohkem kui valmis sellega kaasa minema. Vahel võib su soov seigelda natuke kontrolli alt välja minna.

—-

Põhiliselt c:
Sa oled Giselle!

Aeg-ajalt häbelik ja uje, sinu ainus soov on tantsida. Sa oled õnnelik ja muretu inimene, kes tahab teha seda, mis teeb teda õnnelikuks… Kogu aeg! Usaldad inimesi liiga kergelt, seetõttu võid hõlpsasti haiget saada. Ole ettevaatlik!

—-

Põhiliselt d:
Sa oled Gamzatti “Bajadeerist”!

Oled kuninglik. Sa tahad, et asju tehtaks sinu moodi, ja mitte keegi ei saa su otsuseid muuta. Vaatamata tüüpilistele printsessijuttudele ei ole sul vaja, et sind keegi päästaks, sa oled täiesti võimeline ise enda eest hoolt kandma.

—–

Põhiliselt e:
Sa oled Odile “Luikede järvest”!

Sul on harjumus asju pea peale pöörata ja elu huvitavana hoida. Kui sa tuppa sisened, teavad sellest kõik ja sinu teravmeelsus paneb inimesed su jutust huvituma. Keegi ei taha sinu meelepaha alla sattuda, sest siis pole neil pääsu.

—-

Põhiliselt f:
Sa oled Aurora “Uinuvast kaunitarist”!

Alati ausa, süütu ja ilusana oled sa üks kõige meeldivamatest inimestest, kelle lähedal kõik soovivad olla. Sa suudad alati kõik õnnelikuks muuta.

—-

Põhiliselt g:
Sa oled Odette “Luikede järvest”!

Kipud olema häbelik ja vaikne, mitte kunagi tähelepanu keskpunktis. Sul on müstiline aura, mis paneb inimesi sõltumata sellest, et sa neist eemale hoiad, sinust huvituma.

PS: Öelge ka, mis vastuse te saite (:

Ema meenutab, et tavakooli klassijuhataja oli minu peale esimeses klassis koguni kaevanud, sest ma olla waldorfkoolis inglise keele vastamise ajal õpetajalaua juures seistes ühe jala niimoodi hajameelselt venitamiseks pea kohale tõstnud, et ei pannud seda ise tähelegi…

Ema tunnistas, et ta ei osanud nii kummalise kaebuse peale klassijuhatajale küll midagi eriti tarka öelda.

Tänased pildid on teinud mu ema, mõlemad on pärit 2005. aastast.

2. Venitades kontrolli alati, et sul oleksid “neli punkti” paigas, see tähendab, moodustaksid ristküliku. Neli punkti on sinu puusad ja õlad. Parema või vasaku jalaga spagaati tehes vaata alati, et “nelja punkti ristkülik” oleks jalgade suunaga risti, sest ainult siis venitad sa õigesti.

3. Parema või vasaku jalaga spagaati tehes võid sa alguses eesmise jala kõverdatuks jätta ja ainult tahapoole jäävat sirutada. See aitab sul paremini valmistuda järgmisteks spagaatideks, mille puhul juba mõlemad jalad välja sirutad. Enne otse spagaati tee aga soojenduseks konna asendit.

4. Kui sa venitama hakkad, mine aeglaselt spagaati, oota asendis, kus sul juba kergelt ebamugav on, umbes 10 sekundit, seejärel mine veel natuke allapoole, kus sul juba valus hakkab, ning ole selles asendis umbes 30 sekundit.

5. Teised võimalused spagaadi harjutamiseks on vedrutamine, mille puhul sa iga korraga pisut allapoole lähed, ja otsespagaadi tegemine seina vastas.

6. Kui sa tunned, et venitades on talumatult valus, proovi rahulikult sisse ja välja hingata ning hapnikku valutavatesse kohtadesse juhtida. Proovi ka, et sa liialt krampi ei läheks, vaid hoopis lõdvestuksid. Võid proovida ka muusikat kuulata, see aitab mõtetel mujale minna.

 1. Hoia neid nende endi riietusruumis või muus neile pikemaks ootamiseks mõeldud kohas, kus nad teisi ei sega, liikumas, kuid mitte nii palju, et nad ülemeelikuks läheksid.

Liikumata ei suuda nad nii noores eas nagunii olla, seetõttu on vaja proovida neid lõbustada nii, et “hundid oleksid söönud ja lambad terved”. Võib näiteks proovida lasta igaühel neist teistele mõne ilusa aeglasemat sorti lühikese tantsu esitada.

2. Proovi jätta endast võimalikult huvitav mulje.

Kui lastele peaks silma jääma ükskõik mis, mis on sinust huvitavam, suunavad nad oma tähelepanu sellele ja sinu püüded neid enda poole tagasi võita võivad jääda viljatuks. Seetõttu on oluline, et kogu aja oleksid just sina nende huviorbiidis. Kui vaja, tee kas või tobedaid hääli, mis neid naerma ajaksid (mitte küll liiga palju, siis lähevad nad jällegi ülemeelikuks…), või proovi just väga tasakesi rääkida, nii et nad peavad vaiksed olema, et sind kuulda oleks.

3. Ole neile eeskujuks. 

Kui sina pole just kõige vaiksem, leiavad ka nemad, et on sobilik ringi kareldes ja karjudes aega veeta. Sa võid nende jaoks niiviisi küll ilmatuma põnev tunduda, kuid lõpuks on lisaks pisikestele mürgeldistele lava taga veel ka üks vanema klassi mürgeldis… ja mis sa arvad, millise mulje sa siis õpetajatele jätad?

4. Kutsu endale appi laps, kes eriti ülemeelikult käitub. 

Kui teiste hulgas on laps, kellel energiat eriti üleliia tundub olevat, võid sa temalt paluda, et ta aitaks sul midagi teha – näiteks tooks mõne esinemiseks olulise eseme või aitaks sul teisi lapsi rahulikumaks saada.

5. Anna neile alati positiivset tagasisidet.

Kui nad on juba mõnda aega suutnud üpris vaiksed olla, võid neid kiita, et nad nii tublid on. Nagu päris balletitantsijad! Teinekord kiida neid tubli olemise eest juba enne, kui nad sellega hakkama on saanud – võib juhtuda, et see aitab kui võlusõna.

6. Piira negatiivset tagasisidet.

Kui laps kuuleb enda nime mitu korda järjest ja ainult negatiivsel viisil, võib ta lõpuks lõpetada sellele reageerimise. Negatiivseid väljendeid (nagu näiteks “Ei”, “Lõpeta” ja “Ära tee”) tuleks kasutada võimalikult vähe – ainult siis, kui on oht, et laps võib viga saada, kui ta seda tegevust jätkab. Parem katsu ta tähelepanu kavalalt mõnele teisele tegevusele juhtida…

7. Kõige leidlikum pisikestega toimetulemise osas on meie stuudioõpetaja Mall Noormets, jälgi teda ja saad kohe palju targemaks

Usun, et paljud meist mäletavad, kuidas ta suutis kord kogu stuudiot lava taga hiirvaikseina hoida (selgituseks – hiired ei ole kunagi surmvaiksed, natuke nad ikka kolistavad ka), tehes neist kõigist järjest fotoaparaadiga imearmsaid portreepilte. Mall on fantastiline…

Ann on see, kes kõiki tulijaid, nii lapsi kui lapsevanemaid esimesena vastu võtab. Tema hoolitseb selle eest, et tunniplaanid oleksid kõigile lastele saadetud, ja selle eest, et lapsed neid järgiksid.

Kui on pühad, tegeleb Ann kooli kaunistamisega. Ja ta naeratab alati, nii et isegi siis, kui ülejäänud kool on sünges või närvilises olekus (näiteks peagi tuleva esinemise puhul) oskab tema inimesi pisut rõõmsamaks teha.

Pildil on Ann Jääkaru kehastava Ksenjaga kooli kõige nooremaid 1. septembri aktusel tervitamas.

Mõnikord on äraminemise põhjus selles, et ilma lapsevanema toetuseta on raske nii palju pingutamist nõudval alal jätkata. Teinekord on vanemad aga väga toetavad, kuid laps soovib ikkagi lõpetada.

Mujal maailmas saab muretsev ema või isa nõu küsida tantsupsühholoogilt. Lugesin aadressilt http://danceadvantage.net/2011/07/23/quitting-dance/ intervjuud Ottawast pärit tantsupsühholoog Chantale Lussier-Ley’ga ja mulle kui balletti õppivale lapsele tundus see vägagi arukas, seepärast kirjutan sellest oma kaasõpilaste vanemate jaoks ka siia blogisse

Chantale Lussier-Ley: Oluline on püüda teada saada, miks laps enam trenniga rahul ei ole. Kas tal on tekkinud mingi probleem? Ehk nõutakse temalt tunnis rohkemat, kui ta oma eelduste poolest suudab? Või on ta mingil põhjusel mõne õpetajaga vastuollu läinud? Või sooviks laps käia hoopis mõne teise tantsustiili trennis?

Põhjuseks võib olla ka see, kui lapse päev on n.ö üle planeeritud, ta on nädalapingest kõige enam väsinud just sel päeval või kellaajal, kui on balletitrenn. Samuti võib põhjuseks olla see, kui lapse suhted klassikaaslastega pole head, kui ta tunneb näiteks, et on klassis justkui ainus, kellel iialgi midagi ei õnnestu.

Lapselt tuleks küsida, mis muutunud on, et ta enam tantsida ei taha, ja mis ta arvab, mida vanemad saaksid teha, et ta jälle tantsida sooviks. Võiks arutleda selle üle, kas mõistlikum oleks püüda üheskoos tekkinud probleemist üle saada või on see tõepoolest nii raske, et tantsimine tuleks lõpetada.

Kui lapsel on raske õpetajaga läbi saada, võiks paluda võimalust probleemi lahendamise vestluseks kolmekesi: lapsevanem, õpetaja ja laps.

Lapsele võiks ka selgitada, et nagu sport, nii on ka tantsimine meeskonnatöö ja loobudes koolis käimisest enne vastutusrikast esinemist veab ta ka teisi alt.

Kui küsite lapse käest, millised on põhjused, mille pärast ta soovib tantsust loobuda, siis oleks parem esitada n.ö avatud küsimusi, mitte anda ette vastusevariante ega võimalust vastata üksnes ‘jah’ või ‘ei’.

Mina käisin Olga juures esimest korda 2009. aasta alguses – tookord hakkasid mul lihased nii tugevalt valutama, et segasid trenni tegemist. Suurem osa asjatundjaid, kelle poole pöördusime, kippusid rääkima teada-tuntud juttu, et ju tuleb valu sellest, et ma lihtsalt kasvan. Oli see nüüd kasvamisest või millestki muust, aga  igal juhul polnud korralikult trenni teha niimoodi võimalik.

Seejärel leidsimegi kiropraktikust masseerija Olga, kes üsna kiirelt sai aru, et minu valude põhjuseks on laiaulatuslik lihasepõletik. Käisin tema juures peaaegu iga päev ning lõpuks sain end uuesti korda.

Hiljem, 2011. aasta kevade paiku tekkisid mul aga seljavalud, mille tõttu ma ei saanud end treeningtunnis enam piisavalt taha kallutada. Hakkasin kord nädalas uuesti Olga juures käima ja paari kuuga sai asi korda.

Olgal on massaažikabinet sisse seatud tema oma kodus, sinna saab sõita trammiga 2 või 4. Enne tuleb aeg kokku leppida telefonil 58 118 253, helistada võib hommikul kella 9 kuni õhtul kella 20. Kui Olga ei peaks telefoni kohe vastu võtma, on tal tõenäoliselt parasjagu klient.

Kui Olgale helistada, siis tuleks öelda, et ollakse meie balletikoolist – meie õpilaste jaoks maksab üks massaažiseanss 13 eurot ja meie kooliga seotud täiskasvanute jaoks 22 eurot.